Osad kliendid on pöördunud meie poole murega et see ja see veebileht on aeglased – kas me saame midagi ette võtta ning kas meie serverid on aeglased või tuleneb see millestki muust. Siinkohal üritan lahti seletada kus,mis ja miks ehk millest oleneb veebilehtede aeglus.
1. Internetiühendusest
Olgem ausad – üle mobiilse interneti “Edge/GPRS” (tavaline modemikiirus) versus 150Mb/s kiire lairiba interneti on erinevus sama nagu paneks võistlema Ziguli või Ferrari (liiguvad küll mõlemad aga nii alg- kui lõppkiiruse vahe on väga suur)
2. Geograafilisest asukohast.
Palju oleneb sellest, millisele sihtgrupile on leht mõeldud. Suuresti eesti (kui ka soome, läti, leedu) klientuuri jaoks on otstarbekas majutada veebilehte eestis asuvates serverites. Välismaailma jaoks mõeldud lehtedele tuleks olenevalt külge pookida mõni CDN (Content Delivery Network) lisa, kus läbi proxy tuuakse kodulehe failid klientidele lähemale. Pingides veebilehte eestis või mujal maailmas saame iga päringuga erineva vastuse, kus eestis hostitavatel lehtedel tuleb vastus kiiremini kui mujal maailmas hostitavatel lehtedel.
3. ISP asukohast.
Kus teie ISP asub ning kas mingid päringud lähevad läbi lähiriikide serveri asukohani või otse (Näitena Tele2 netipulga puhul lähevad teatud tingimustel osad päringud läbi rootsi ja osadel Starmani ühendustel läbi Saksamaa) Erinevate ISP’de võrkudes testides võib isegi Eestis saada erinevate teenusepakkujatega erinevaid tulemusi (Näiteks: Ühest võrgust testides võib olla Zone kiirem, teisest Elion ja kolmandast Radicenter).
4. Veebiserverist.
Oleneb ka millise tarkvara, seadistuse ja jõudlusega on veebiserver. Kui server ei ole väga hea, siis mõjutab see ka tulemust. Reeglina on tänapäeval teenusepakkujatel ka normaalsed kiired serverid ja kiire veebiühendus.
5. Kodulehe sisuhaldusest ja selle lisadest.
Tavaliselt on suurem osa veebilehe aeglusest siiski kinni veebilehe sisuhalduses (Kuni 90%). Näitena tuues, ei ole WordPress just kõige optimeeritum sisuhaldustarkvara (kuigi on üks lihtsamaid ja laialt kasutatavaid). Samuti oleneb millised ning kui optimeeritud lisasi kasutatakse sisuhalduse juures (Näitena: WP baasinstall toimib suht kiiresti – kuid ku sinna hakata erinevaid “ägedaid/modernseid/silmale ilusaid” lisapluginaid juurde lisama, võib mõne lisa puhul päringute arv kasvada massiliselt suureks ning sellega mõjuda drastiliselt ka lehe avanemiskiirusele)
Kuldreegel on suuremate veebilehtede juures kasutada ka CDN ja/või erinevaid cache lahendusi, mis kiirendavad lehe avanemist ning kus ei koormata serverit vaid lehe avanemine sõltub juba eranditult seda külastava isiku seadme võimekusest. Kui selgub et leht on äkki muutunud millegipärast aeglaseks, tasub üle uurida, mis lisa sai viimasena lisatud ning kas ja kuidas see mõjus veebilehe kiirusele.
(On olemas ka paljusid nö. “pagespeed” rakendusi internetis (näiteks Pingdom jms.) – Need rakendused ei pruugi eestis hostitavatele lehtedele 100% tõeseid vastuseid kiiruse osas anda, KUID tasub uurida, mida nad ütlevad veebilehe aegluse põhjustajate kohta! Kui on näha et avatakse korraga palju faile või mingid skriptid on optimeerimata või tehakse kuskile põhjendamatult palju päringuid, tasub lähtuda nende poolt tehtud soovitustest)
Alati võib pöörduda veebilehe aegluse kohta käivates täiendavates küsimustes ka meie kasutajatoe poole, kus üritame teile sobiliku lahenduse leida või aidata aru saada, kus täpsem põhjus pesitseb.
Lõpetuseks:
Olen näinud suuri veebipoode mis avanevad sama kiirelt kui “tavaline viie alamlehega veebileht” ning “tavalisi viie lehega veebilehti”, mis avanevad sama aeglaselt nagu suurem paljude toodetega veebipood.
Siinkohal võib siiski järeldada et kuigi veebiserver ja geograafiline asukoht mängivad mingil määral rolli on 85 – 95 % nö. “märgatavast aeglusest” siiski kinni veebilehe optimeerituses.
