Tahan registreerida uut .ee domeeni, mis andmed pean ma registripidajale esitama?

Domeeninime registreerimisel esitamiseks kuuluvad andmed on kirja pandud domeenireeglite punkti 4.1.1, mis ütleb, et registreerimisel tuleb registripidajale esitada:
a) taotletava domeeninime, 

b) domeeninime vähemalt kahe nimeserveri domeeninimed ja IP- aadressid,

c) halduskontakti nime, Eesti isikukoodi, elukoha aadressi, telefoninumbri ja e-posti aadressi,

d) tehnilise kontakti nime, registri- või isikukoodi (või viimase puudumisel sünniaja), aadressi, telefoninumbri ja e-posti aadressi,

e) juriidilisest isikust registreerija puhul nime, asukoha aadressi, registrikoodi, telefoninumbri ja faksinumbri (olemasolul) ning e-posti aadressi;

f) füüsilisest isikust registreerija puhul eesnime(d) ja perekonnanime, isikukoodi (või selle puudumisel sünniaja), postiaadressi, telefoninumbri ja e-posti aadressi.
Lisaks kui domeeni registreerib registreerija esindaja(halduskontakt), siis peab tal olema kas kirjalik volitus või Eesti kehtivast õigusaktist tulenev õigus registreerijat esindada.

Kas domeeninime valikule kehtivad ka mingid piirangud?
Jah, domeenireeglid näevad ette hulga piiranguid domeeninime kujule. Nimelt domeeninimi võib sisaldada ainult numbreid (0-9), sidekriipse ja tähti. Domeeninime minimaalseks pikkuseks on 2 ja maksimaalseks 63 sümbolit. Lisaks domeeninimedes ei eristata suur- ja väiketähti ning domeeninimi ei või alata ega lõppeda sidekriipsuga, samuti ei või see sisaldada sidekriipsu samaaegselt kolmanda ja neljanda sümbolina.
Lisaks võib domeeninime valikut piirata ka domeenireeglite punkt 6.1.5, mis ütleb, et Eesti Interneti SA-l on õigus domeeninime mitte registreerida või kustutada registreering juhul kui domeeninimi on vastuolus avaliku korra või üldtunnustatud moraalinormidega või kui see võib üldsust eksitada.
 
 
Kes on registripidaja?
Registripidaja on Eesti Interneti SA poolt volitatud ettevõte või asutus, kes pakub domeeni registreerijatele registreerimisteenuseid. Registripidajateks on tavaliselt internetiteenuse ja serveri majutusteenuse pakkujad, samas volitatud registripidajaks võib saada igaüks, kes vastab registripidajale esitatavatele nõuetele.
 
Kes on registreerija?
Registreerija on isik, kelle nimele registreeritakse domeen. Registreerija võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik.
 
Kes on register?
Eesti domeenide registriks on Eesti Interneti SA.

 
Milliseid registreerimisteenused saab registripidaja juures teha?
Domeenireeglite järgi on registreerimisteenuseid kokku seitse ja kõiki neid saab teha registripidajate vahendusel.

Nendeks on:
1.domeeninime registreerimine
2.registreeringu kustutamine
3.registreeringu pikendamine
4.domeeninime üleandmine
5.kontaktandmete uuendamine
6.nimeserveri kirjete haldamine
7.registripidaja vahetamine
 
Tahaks registreerida oma firma nimele teist domeeni ja enda nimele ka ühe domeeni, kas see on võimalik?
Jah, kõik see on võimalik. Tulenevalt reeglite liberaliseerimisest saavad nüüd nii ettevõtted kui ka eraisikud registreerida enda nimele piiramatu arvu domeene.
 
Kui suureks kujuneb domeeni hind?
Domeeni aastase registreerimise hinna määrab registripidaja. Register kehtestab kõigile registripidajatele ühtse domeeni registreerimise baastasu, mis on kõigile registripidajatele võrdne. Domeeni lõpphind kujuneb turukonkurentsi tingimustes, seega võib lõpphind olla baastasust madalam, samaväärne või ka sellest kõrgem.

Kas pri.ee alla domeeninime registreerimine läheb ka tasuliseks?
Jah, kõikide ülddomeenide (ka pri.ee) alla domeeninime registreerimise tasusüsteem ühtlustub teise taseme domeeninimede (kujul domeeninimi.ee) omaga. Samas nüüd saavad ka eraisikud registreerida teise taseme domeeninimesid.
 
Mul on juba .ee domeen, mida pean tegema?
Kõigil .ee domeeni registreerijatel, kes soovivad oma domeeninime säilitada, tuleb üleminekuperioodi jooksul enda poolt valitud registripidaja juures domeen(id) ümberregistreerida. Ümberregistreerimise vajadus on nendel domeeninimedel, mis on registreeritud ennem uue domeenikorra jõustumist.
 
Kes saab olemasolevaid domeene ümberregistreerida?
Olemasolevat domeeni saab ümberregistreerida vaid uute reeglite jõustumise eelses domeeninimede registris (EENet) domeeni registreerinud asutuse või isiku volitatud esindaja. Esindaja õigus registreerijat esindada peab tulenema kas Eestis kehtivatest õigusaktidest või registreerija kirjalikust volitusest.
 
Kui pikk on üleminekuperiood ja millal ta algab?
Üleminekuperiood algab uute reeglite jõustumisest ja kestab 6 kuud, st kuni 5. jaanuar 2011.
 
Mida teha, kui minu teenusepakkuja ei ole Eesti Interneti SA akrediteeritud registripidaja?
.ee domeeninime registreerimisteenuste jaoks, sealhulgas domeeni registreerimine, ümberregistreerimine, uuendamine ja andmete muutmine peate valima mõne akrediteeritud registripidaja. Muid teenuseid, sealhulgas meiliserveri ja veebimajutusteenuse puhul Eesti Interneti SA poolse akrediteeringu nõuet ei ole ja neid võite kasutada omal valikul ka mitte Eesti Interneti SA akrediteeritud registripidaja juures.
 
Ma ei ole veel domeeni ümberregistreerinud, kuid mul oleks vaja ära muuta oma domeeni nimeserverid. Kas see on võimalik?
Ennem tuleb siiski valida registripidaja ja domeen ümberregistreerida ning seejärel on võimalik muuta nimeservereid ja kõiki muid domeeni andmeid.
 
Mis juhtub domeeninimega, mis on registreeritud äriregistrist kustutatud juriidilise isiku nimele?
Kuivõrd antud juhul reserveeringule õigustatud isik puudub, siis domeeninimi kustutatakse ja see muutub  "first come, first served" põhimõttel uuesti registreeritavaks pärast ümberregistreerimisperioodi lõppemist. Domeeni oma nimele ümberregistreerimine on võimalik üksnes juriidilisel isikul, kellele vastav domeen loovutati WHOIS andmebaasi kantud isiku poolt enne viimase äriregistrist kustutamist.
 
Kas domeeni ümberregistreerimise taotluses nõutakse sama palju andmed, mis uue domeeni registreerimisel?
Jah, kuna uued domeenireeglid nõuavad registreerijalt rohkem andmeid kui eelmised ja kuna täna registris olevad andmed võivad olla vananenud, siis domeeni ümberregistreerimisel tuleb esitada kõik domeeni andmed uuesti.
 
Mis juhtub domeenidega mida üleminekuperioodi jooksul ümber ei registreerita?
Üleminekuperioodi lõppedes toimib uus domeenide registreerimise kord ja kõik domeenid on registreeritud registripidajate juures. Kui mingil põhjusel osa registreeritud domeenidest jääb üleminekuperioodi lõppedes registripidaja juures registreerimata, algatab Eesti Interneti SA nende domeenide kustutamismenetluse. See protsess koosneb mitmest etapist:
  1. Domeeni WHOIS andmebaasi tehakse märge, et domeen on aegunud, ning domeeni kohta teada olevatele kontaktisikutele saadetakse teated, milles antakse täiendavalt aega 30 päeva domeen ümber registreerida. Selle aja jooksul on domeen täiesti kättesaadav. Ümberregistreerimata domeenidele lõppeb 30 päevane aegumisperiood 4. veebruaril 2011.
  2. Kui 30 päeva (aegumisperioodi) jooksul domeeni teatest hoolimata ümber ei registreerita, peatatakse domeen ja tema kirjed nimeserverites blokeeritakse. See tähendab, et domeen (näiteks veebiaadress või elektronpostiaadress) pole enam internetis kättesaadav. See staatus kestab 60 päeva ja on mõeldud selleks, et domeeni registreerinud isikul oleks viimane võimalus võtta ühendust EIS-ga ja domeen ümberregistreerida. Sellekohane märge kantakse WHOIS andmebaasi, mida saab vaadata EIS kodulehel. Ümberregistreerimata domeenidele lõpeb 60 päevane peatamisperiood 5. aprillil 2011.
  3. Kui eelmises punktis märgitud aja jooksul ei õnnestu kontakti saada domeeni kasutajatega ja domeeni ümber ei registreerita, siis kustutatakse domeen registrist ja domeeninimi pannakse karantiini, mis kestab kuni 24 tundi.
  4. Peale karantiini lõppemist muutub domeeninimi vabaks ning registreeritakse esimesele korrektse taotluse esitanud registreerijale („first come, first served“ põhimõttel).
Помог ли вам данный ответ? 4 Пользователи нашли это полезным (6 голосов)